Sisu

• Astuda
• 1. meetod 3-st: tehke kindlaks põhierinevused
• 2. meetod 3-st: sotsiaalsete signaalide mõistmine
• 3. meetod 3-st: keeleliste erinevuste äratundmine

Lääne silmade ja kõrvade jaoks võib olla keeruline Jaapani ja Hiina inimesi ja kultuure üksteisest eristada. Kuid aasialase jaoks on need kaks sama erinevad kui Ameerika ja Vene kultuur. Kui olete põhilised erinevused ära tundnud, on nende kahe eristamine lihtsam. Veidi mõistmine iga kultuuri keeltest ja sotsiaalsetest omadustest aitab teil paremini mõista nende kahe Aasia kultuuri sügavaid erinevusi.

Astuda

1. meetod 3-st: tehke kindlaks põhierinevused

1. Pange tähele viisakusele ja sotsiaalsele harmooniale omistatud väärtuste erinevusi. Kui mõlemad kultuurid on enamiku lääne kultuuridega võrreldes suhteliselt viisakad, siis jaapanlased rõhutavad komme ja sotsiaalset hierarhiat palju rohkem kui hiinlased. Jaapani ühiskonnas ei suhtleks te kunagi mitteametlikult ega perekondlikult kellestki, kes on endast oluliselt vanem, või kellega, kellel on kõrgem sotsiaalne aste.
   • Kui vanemad inimesed on nii hiinlased kui jaapanlased ametlikumad, siis jaapanlased on veelgi ametlikumad vaid aasta või kaks vanemate inimestega. Näiteks kui oleksite esmakursusel Jaapani ülikoolis, oleksite viisakas ja ametlik kaasõpilastega, kes on teisel kursusel.
   • Jaapanlased jälgivad avalikkuses kõrget enesedistsipliini ja dekoratiivsust. Harva näete jaapanlasi üksteise vastu avalikult vaidlemas või viha väljendamas, samas kui hiinlastel pole sellega tingimata probleeme.
2. Õppige ära tundma Jaapani popkultuuri ülemaailmset levikut. Kui hiinlased pole eriti motiveeritud oma popkultuuri kasutama, on Jaapani popkultuur ülemaailmne kaup. Manga koomiksiraamatud, anime ja Harajuku tänavamood on kõik Lääne kultuurides üsna tuntud.
   • Populaarse kultuuri erinevus tuleneb suuresti kahe riigi valitsuste erinevusest. Hiinas on kommunistlik valitsus ja majandus, mis muudab selle palju vähem tarbijale suunatud ühiskonnaks. Jaapanis on seevastu jõudsalt arenev kapitalistlik süsteem, mis vastab tema kodanike soovile teavet vastu võtta ja meelt lahutada.
   • Hiina filmid ja muusika on sageli täidetud valitsuse propaganda ja tugeva poliitilise tegevuskavaga, mis tähendab, et nad pole väljaspool riiki eriti populaarsed.
3. Mõelge religiooni rollile igapäevaelus. Kuna Hiina on kommunistlik riik, järgib enamik hiinlasi ateismi. Hiinas asuvaid religioosseid inimesi kiusatakse sageli taga, nii et religioossed tseremooniad ja kogunemised toimuvad tavaliselt eraviisiliselt. Jaapanlased kipuvad olema palju religioossemad, neil on nii budistlik kui ka šintoism.
   • Jaapani templid ja pühad aiad asuvad kogu riigis ning keerukad ametlikud tseremooniad on avalikud kohad.
   • Paljud jaapanlased käivad ka kristlikes kirikutes, mis on Hiinas palju vähem levinud praktika.
4. Mõistke suuri erinevusi geograafias ja demograafias. Hiina on veidi väiksem kui Ameerika Ühendriigid, samas kui Jaapan on veidi väiksem kui California osariik. Maa-ala erinevus tähendab, et Jaapan on palju rohkem linnastunud kui Hiina. Hiina inimesed töötavad peamiselt põllumajanduses ja tööstuslikus tootmises, enamik jaapanlasi aga teeninduses.
   • Hiina suuruse tõttu on raske rääkida üldisest Hiina kultuurist. Erinevatel Hiina piirkondadel on oma tavad, traditsioonid ja tõekspidamised. Hiina on mitmekesisem, Jaapan aga homogeensem.
   • Saarena on Jaapan kogu oma ajaloo vältel jäänud välistest mõjudest suhteliselt eraldatuks. See muudab Jaapani kultuuri ainulaadseks võrreldes paljude teistega. Hiina kaupmehed on seevastu olnud pikka aega kokku puutunud paljude erinevate kultuuride ja rahvustega ning omastanud erinevaid stiile, uskumusi ja tavasid.
5. Eristage Hiina toitu Jaapani toidust. Jaapanlased söövad sageli palju värskeid ja tooreid toite, eriti mereande, hiinlased küpsetavad pigem asju. Kui riis ja nuudlid on nii Hiina kui ka Jaapani dieedis silmatorkavad, on need valmistatud väga erinevalt ja erineva maitseprofiiliga.
   • Riis on Hiinas tavaliselt praetud ja segatud köögiviljade, munade ja kastmega. Jaapani riis on sagedamini kleepuv riis. Kuigi riis võib olla Hiina toidukorra aluseks, süüakse seda Jaapanis sagedamini lisandina.
   • Jaapani värskeid köögivilju aurutatakse ja serveeritakse tavaliselt eraldi, Hiina köögivilju aga tavaliselt praaditakse ja segatakse lihaga.

   Nõuanne: Kui mõlemad kultuurid söövad söögipulkadega, on stiil veidi erinev. Jaapani söögipulgad on ümarate otstega ja tavaliselt lühemad kui Hiina söögipulgad.

   
   

2. meetod 3-st: sotsiaalsete signaalide mõistmine

1. Pange tähele tervitamise juurde kummardust. Nii hiinlased kui ka jaapanlased kalduvad inimesi esimest korda tervitades kummardama. Jaapanlased on selles osas palju rangemad, tervitatavad protokollid põhinevad tervitatava inimese vanusel ja vanuselisel erinevusel.
   • Hiinas asendatakse vibu tavaliselt lääne käepigistusega, välja arvatud juhul, kui tervitate vanemat. Hiinlased saavad kätt surudes pead noogutada, et üles näidata austust. Seevastu Jaapanis peetaks lühikest pealaenutust ebaviisakaks, kui ei tervitata umbes sama vanust või nooremat lähedast sõpra.
2. Kuulake inimeste häält, kui nad räägivad. Jaapanlased on avalikus ruumis tavaliselt vaiksed. Ühistranspordis lülitavad jaapanlased tihti telefonis helinad välja ja kipuvad vestlust pidama. Kui inimesed räägivad avalikult, on see summutatud toonides.
   • Hiinlastel pole seevastu kultuurilist keeldu avalikes kohtades kõvasti rääkida ega telefoni kasutada. Nii et kui näete gruppi Aasia inimesi naerdes ja valjusti rääkimas, on nad pigem hiinlased kui jaapanlased.

   Näpunäide: " Helitugevus ei pruugi lääneriigis kedagi kuulates olla parim rahvuse näitaja. Sõltuvalt sellest, kui kaua nad seal elavad, võisid nad omaks võtta kohalikud kombed.

   
   
3. Pöörake tähelepanu žestidele ja mitteverbaalsele suhtlemisele. Nii Hiina kui ka Jaapani kultuur toetuvad suuresti mitteverbaalsele suhtlusele. Eelkõige paneb Jaapan rohkem rõhku rangetele sotsiaalsetele hierarhiatele. Jaapani ja hiina kultuuri saate eristada, kui vaatate, kui lähedased on inimesed omavahel rääkides ning kui lugupidav ja alistuv on nende kehakeel.
   • Näiteks: Hiinas peetakse vaikust sageli kokkuleppeks midagi ette võtta. Kui inimene ei nõustu, räägib ta tõenäolisemalt negatiivsest ja rõhutab sarnasusi, enne kui ütleb teile, mida ta eelistab teha.
   • Kuna hiina keel on tonaalne, ei saa hiinlased oma tähenduse edastamiseks loota oma häälele. See muudab žestid ja kehakeele palju olulisemaks kui mujal.
   • Jaapanlaste jaoks on mitteverbaalne suhtlus pigem austuse ja viisakuse märk. Vibu sügavus ja kaugus, mis teil kellegist rääkimise ajal on, näitavad kõik tema suhet sinuga.

3. meetod 3-st: keeleliste erinevuste äratundmine

1. Vaadake jaapani tähemärke tekstiosas. Kui nii hiina kui ka jaapani kirjakeeles kasutatakse hiina tähti (tuntud kui hànzì hiina ja kanji jaapani keeles) kasutab jaapanlane ka foneetilist skripti, mis hiragana kuum. Kui näete tekstitükis hiragana kujusid, siis vaatate midagi jaapanipärast.
   • Hiragana tegelased on kumerad ja kerged ning mõned neist on tegelikult üsna armsad. Neid on tavaliselt üsna lihtne eristada, kui nurgeline, keeruline kanji. Eelkõige on üks tegelane, keda otsida, on の.see on suhteliselt tavaline ja pole erinevalt hiina kirjast. kui näete seda märki, võite olla kindel, et vaatate midagi jaapanipärast.
   • Jaapanlastel on nurgelisem skript, katakana, mida kasutatakse teisest keelest, näiteks inglise keelest, ümber kirjutatud laensõnade puhul.

   Nõuanne: Kuigi jaapani keelt saab kirjutada kolmel erineval viisil, on jaapani keelt ainult üks. Hiina keelel on seevastu ainult üks skript, kuid sama skripti kasutavad paljud erinevad keeled (nagu on palju ladina tähestikku kasutavaid keeli).

   
   
2. Jälgige helikõrguse muutusi, kui inimene räägib. Kõik hiina keeled on tonaalsed keeled, see tähendab, et inimese hääletooni tõus või langus muudab sõna haaval. Hiina kõnekeelel on sageli midagi, mis lääne kõrvu laulab.
   • Seevastu jaapani keel on suhteliselt üksluine keel. Jaapani keelt kõnelejad saavad emotsiooni või kavatsuse väljendamiseks oma hääletooni reguleerida, nagu teeksite seda inglise keeles, kui tõstaksite küsimuse näitamiseks lause lõpus häält.
3. Pöörake tähelepanu täishäälikutele. Jaapani keeles on ainult viis vokaali (vähem kui inglise keeles) ja umbes 100 erinevat silpi, mida saab piiratult korraldada. Kui kuulete vähe täishäälikuid või sõnade variatsioone, kuulate tõenäoliselt jaapanlast.
   • Hiina keelel on seevastu mitu häälikut, sõltuvalt hääliku asukohast sõnas ja hääletoonist. Kui kuulete täishäälikute helisid väga erinevalt, kuulate tõenäoliselt kedagi, kes räägib hiina keelt.
4. Pange tähele sõna lõppu. Hiina sõnad võivad lõppeda mis tahes tähega ja paljud hiina sõnad lõpevad kaashäälikutega. Jaapanikeelne sõna võib seevastu lõppeda ainult täishääliku või tähega "n".
   • Kui kuulate kedagi suhteliselt üksluise häälega rääkimas ja kõik sõnad lõpevad täishäälikuga, võite olla üsna kindel, et ta räägib jaapani keelt.
5. Määrake inimese kodakondsus tema nime järgi. Jaapani perekonnanimesid on palju rohkem kui hiina perekonnanimesid. Jaapani perekonnanimi võib olla kaks või kolm silpi ja lõpeb peaaegu alati täishäälikuga. Hiina perekonnanimi on seevastu tavaliselt ainult ühe silbi pikk ja lõpeb kaashäälikuga.
   • Pidage meeles, et kui keegi on sündinud lääneriigis, võib tal traditsioonilise jaapani või hiina nime asemel olla selles riigis tavaline eesnimi. Võimalik, et saate ikkagi kindlaks teha tema kodakondsuse, vaadates inimese perekonnanime.